Eestlase jaoks on lõhe (punane kala) pidulaua ja kvaliteedi sümbol. Türgis olles aga avastad kiiresti, et restoranide menüüdes domineerivad hoopis teised kalad. Miks see nii on?

1. Kohalik on kuningas

Türgit ümbritseb kolm merd ja kohalik kalakultuur on äärmiselt rikkalik. Türklane eelistab alati värsket, samal päeval püütud kohalikku kala. Kõige armastatumad on:

• Levrek: Meriahven – valge, puhas ja hõrk liha.
• Çipura (või Çupra): Kuldmerikoger – sarnane meriahvenale, väga populaarne grillituna.
• Hamsi: Anšoovis – Musta mere piirkonna rahvuskala, mida süüakse talvel suurtes kogustes.

2. Lõhe on kallis importkaup

Lõhe (somon) ei ole Türgi vetes looduslikult levinud. Peaaegu kogu müügil olev lõhe on imporditud, enamasti Norrast (Norveç somonu). See teeb sellest kalli ja luksusliku toote, mida ei tarbita igapäevaselt.

3. Kalamari (Havyar)

Sama kehtib ka kalamarja kohta. Kuigi ajalooliselt on Mustast merest tulnud ka kvaliteetset kalamarja, ei kuulu see tänapäeva Türgi toidukultuuri. See on seotud pigem vene ja pärsia köögiga ning on äärmiselt kallis nišitoode.

Kokkuvõttes: asi ei ole selles, et türklastele punane kala ei maitseks, vaid selles, et nende enda kalavalik on nii värske ja rikkalik, et kalli importkauba järele lihtsalt puudub vajadus.